Korduma kippuvad küsimused!
1. Millal ja kui sageli kutsuda korstnapühkija?
Tuleohutuse seadus 01.09.2010
- 11. Ahju, kamina ja pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamine
- Kasutusel olevat ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri peab puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui nende dokumentatsioonis on ette nähtud. Kui dokumentatsioon puudub või kui dokumentatsioonis ei ole ette nähtud muud sagedust, siis tuleb neid puhastada vähemalt üks kord aastas. Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu.
Kommentaar: Reeglina tuleb külmal ajal kasutatavaid küttekoldeid puhastada kord aastas. Seda võib teha enne kütteperioodi algust (suured järjekorrad) või kütteperioodi lõpus, kui järjekorrad väiksemad ja on lihtsam sobivat aega valida. Võib juhtuda, et kütteperioodi keskel hakkab tõmme märgatavalt halvenema või tuleb kusagilt suitsu sisse. Sel juhul tuleb kohe kutsuda korstnapühkija.
2. Miks korstnapühkijal ei ole redelit?
§ 11. Ahju, kamina ja pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamine
- Ehitise valdaja peab võimaldama korstnapühkija juurdepääsu ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamiseks vajalikesse ruumidesse või ehitise osale ning tagama nendele juurdepääsuks vajalikud vahendi.
Kommentaar: Korstnapühkijal on redel, aga seadus ei nõua selle kaasaskandmist. Juhul kui on vajalik lisaredeli olemasolu, tuleb see eelnevalt tellimuse esitamise käigus kokku leppida.
3. Mida tähendab, et korstnapühkija peab käima üks kord viie aasta jooksul?
(4) Üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises võib ahju, kaminat või pliiti ning korstnat ja ühenduslõõri enda tarbeks puhastada, välja arvatud tahma põletada suitsulõõrides, ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemide puhastamise nõudeid.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul peab üks kord viie aasta jooksul ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega isik, kes väljastab küttesüsteemi tehnilise seisukorra ning ohutuse kohta korstnapühkimise akti.
Kommentaar: Kui omanik ei tee ise vastavaid töid, tuleb korstnapühkija kutsuda igal aastal. Teine olukord on kortermajades, kus küttesüsteemi peab igal aastal puhastama kutseline korstnapühkija.
4. Milliseid ettevalmistusi tuleb teha enne korstnapühkija tulekut?
Enne korstnapühkija tulekut tuleb kontrollida, kas on olemas ja turvalised redelid või ligipääsuteed korstna otsale. Sulgeda tihedalt kõik siibrid, küttekollete ja tahmaluukide uksed ja ventilatsiooniavad. Kontrollida, kas on piisav juurdepääs kõikidele tahmaluukidele nii toas kui vajadusel ka keldris. Tahmaluugi ees peab olema min. 60cm vaba ruumi. Valmis panna metallist ämber korstnajalast võetava tahma / tuha panemiseks.